Vitamiin E

Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, on vähem vastuvõtlikud rääsumisele, kui need, milles teda ei sisaldu.

Vitamiinil E on omadus ühendada hapnikku ja kaitsta seda muutumast mürgiseks vesinikülihapendiks, see jätab punased verelibled rohkem täitunuks puhta hapnikuga, mida veri kannab südamesse ja teistesse organitesse.

Vitamiin E mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti südame- lihaste osas. Ta võimaldab lihastel ja nende närvidel funktsioneerida vähema hapnikuga, sealjuures suurendades nende vastupidavust ja sitkust. See põhjustab ka veresoonte laienemist, lubades suurema hulga verd südamesse.

Kuna rakkude vananemine on eelkõige oksüdatsiooni tulemus, siis on vitamiin E kasulik selle protsessi edasilükkamisel. Ta on ka vajalik keskealiste inimeste silmade õigeks fokuseerimiseks. Piisav kogus vitamiini E aitab säilitada organismis suuremat kogust vitamiini A, vähendades sellega vajadust viimase järele.

Vitamiin E tähtsus:

• antioksüdant, kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, mistõttu on tal vähkkasvajate vastane toime,
• pidurdab rakkude vananemist,
• muudab tugevamaks kapillaaride seinu,
• kaitseb lümfotsüüte, puna- ja valgeliblesid, mistõttu paraneb organismi hapnikuga varustatus ja üldine kaitsevõime,
• hoiab ära või lahustab veretrombe,
• soodustab toitainete transporti rakkudeni,
• vähendab vere kolesterooli sisaldust,
• soodustab glükogeeni ladestumist maksas.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• raskused laste saamisel - steriilsus, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused, sündinud imikute suurem vastuvõtlikkus aneemiale,
• punaste vereliblede lõhenemine, aneemia,
• neuroloogilised ning immunoloogilised kõrvalekalded,
• rakumembraanide tugevuse vähenemine, kollageeni kokkutõmbumine,
• ebanormaalne rasva ladustumine lihastes,
• muutused südames, lihastes,
• kuiv nahk,
• ajuripatsi ja neerupealsete funktsioneerimine halveneb,
• kahjustatud on raua imendumine ning hemoglobiini formeerumine,
• ateroskleroos, vähkkasvajad.

Vitamiin E defitsiiti esineb inimestel suhteliselt harva, põhiliselt siis kas enneaegselt sündinud madala sünnikaaluga imikutel või haigetel, kellel on raskendatud rasvade imendumine.

Normaalse toitumise puhul defitsiiti tavaliselt ei esine. Küll aga võib defitsiit tekkida siis, kui tarbitakse liiga vähe rasva, sest seda on vaja vitamiini E imendumiseks.

Vastavalt Dr. Wilfred Shuttele, on vitamiini E puudulikkus Ameerika toidus osaliselt põhjustatud jahvatusprotsessidest, mis kõrvaldavad kiiresti rikneva nisuidu, mis aga on tähtis vitamiini E allikas. Jahvatusprotsessis kaob 90 % vitamiinist E.

Liigtarbimine

Vitamiini E peetakse suhteliselt mittetoksiliseks võrreldes teiste rasvas-lahustuvate vitamiinidega. Kõrgvererõhuga patsientidel võib vitamiin E liigne tarbimine tõsta vererõhku veelgi.

Allikad

Vitamiin E allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli), kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on vitamiin E sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub teda siiski maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad vitamiin E allikad.