Mikrotoitained

Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks.

Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte.

Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel.

Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures.

Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat.

Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B-kompleksi vitamiinid, vitamiin C).

Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja “B-kompleksi vitamiinid” alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis.

B-kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise tähtsusega rasvade ning valkude ainevahetuses, on asendamatud närvisüsteemi normaalsel funktsioneerimisel, seedeelundkonna lihaste toonuste säilitamisel, naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.

Suurem mõju on B-kompleksi vitamiinidel, kui neid kõiki tarvitada koos. Suured doosid ühte neist vitamiinidest ei oma raviotstarbelist väärtust ning võivad isegi põhjustada samal ajal teiste B-kompleksi vitamiinide defitsiiti.

Üheks B-kompleksi vitamiinide defitsiidi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine, milledest seetõttu suurem osa B-vitamiine on eemaldatud. Teiseks põhjuseks on suurenenud suhkru tarbimine. Selle tulemusena tekib organismi soolestikus B-vitamiinidele mittesobiv mikrokliima. B-kompleksi vitamiine B1 ja foolhape hävitab alkohol. Vitamiini B1, mis on oluline närvisüsteemile, hävitab ka kofeiin.