Foolhape

Foolhappe tähtsus:

• bioloogiline tähtsus sarnaneb vitamiinile B12,
• vajalik DNA ning RNA sünteesil, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmisel,
• oluline punaste vereliblede moodustamiseks,
• abistab aminohapete ainevahetuses,
• vajalik aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks ning suurendab söögiisu ja stimuleerib soolhappe tootmist, mis aitab vältida soolestiku parasiite ja toidumürgitust,
• vähendab vere kolesterooli sisaldust, aitab kaasa maksa tööle,
• osaleb süsinikuühendite ainevahetuses.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• aneemia,
• vitamiin B12 defitsiit,
• enneaegne juuste muutumine halliks,
• mao- ja soolehäired,
• lastel kasvu ja arengu peatumine,
• ainevahetushäired,
• ärrituvus, suurenenud unustamine, vaimne loidus,
• ema rasedusaegsel vitamiini defitsiidil võivad lootel tekida suulae deformatsioonid ja ajukahjustused, lapse hilisem aeglane areng ning nõrk õppimisvõime.

Puudus tekib, kui vitamiini B12 saadakse liiga vähe toiduga, samuti maksakahjustuste korral.
Puudulikkust on täheldatud vaimselt alaarenenud laste ja vanade inimeste juures ning inimeste juures, kel on Hodgkini tõbi või leukeemia, kus foolhappe vajadus on normaalsest kõrgem.
 

Liigtarbimine

Foolhape on kõige “toksilisem” vees lahustuv vitamiin. Liigtarbimine võib viia vererõhu langemiseni ja krampide tekkimiseni ning võib varjutada vitamiin B12 puudujääki.

Allikad

Headeks foolhappe allikateks on rikastatud teraviljatooted, tsitruselised ja mahlad nendest, asparaagus, lehtköögiviljad (spinat, till), lillkapsas, läätsed, peet, pärm, liha, maks.

Toiduained foolhappe ligikaudse sisalduse järgi kahanevas järjekorras.doc (71,5 kB)