Vitamiin D

Vitamiin D tähtsus:

• soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, vajalik laste normaalseks kasvuks, kuna selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
• aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
• on oluline normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,
• oluline stabiilse närvisüsteemi säilitamisel.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid,
• hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus,
• müoopia, lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine,
• kaltsiumi ebapiisav imendumine soolestikutraktist,
• fosfori kinnipidamine neerudes, valkude hüdrofiilsuse suurenemine,
• lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomolaatsia.

Enamiku organismi vitamiin D vajadusest järele annab küllaldane kogus päikesepaistet
ja tavaline toitumine, kuid päikese tegevust nahal võib takistada õhu saasatatus, pilved,
aknaklaas või riietus. Vitamiin D paremaks omastamiseks on vajalik vitamiin A olemasolu toidus.
 

Liigtarbimisel võib:

tekkida, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõusta kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres, millega kaasneb kudede (nt. veresooned) kaltsifitseerimine ehk hüperkalkeemia, sageneda urineerimine, kaduda isu, tekkida neerukivid.
Vitamiin D on kõige “mürgisem” vitamiin. Hüpervitaminoos tekib lastel juba kümnekordsel ülemanustamisel.
 

Allikad

Vitamiini D allikateks on kala (eriti skumbria, lõhe, tuunikala ja makrell), kalamaksa- ja tursamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, veisemaks, suvine või, pärm, vitamiiniga D rikastatud piim, päikesevalgus.