Biotiin

Biotiini tähtsus:

• koensüümina osaleb teiste toitainete ainevahetuses,
• abiks proteiini, foolhappe, pantoteenhappe ja vitamiin B 12 tootmisel,
• osaleb elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesis, on vajalik mitmete rasvhapete kujunemisel, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetusel,
• oluline roll närvisüsteemi töö reguleerimisel,
• oluline tervete juuste tagamisel.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• tugev väsimustunne, unisus,
• lihaste valud,
• juuste hõrenemine ja väljalangemine, kiilaspäisus,
• söögiisu kadumine,
• hallikas nahavärvus,
• häirub valkude ainevahetus,
• nahapõletikud, krooniline sügelemine ja rasunäärmete liigtalitlus,
• närvikahjustused, depressioon, letargia, hallutsinatsioonid,
• vere kolesteroolisisalduse tõus,
• rasvade ainevahetuse kahjustus.

Defitsiidi nähud esinevad tavaliselt vaid juhtudel, kui dieet koosneb suurtest kogustest tooretest munavalgetest või kui kasutatakse liiga palju antibiootikume.

Liigtarbimine

Biotiini mürgist mõju ei ole täheldatud.

Allikad

Biotiini leidub paljudes toiduainetes, kuid tema kogused võrreldes teiste toitainetega on väikesed. Headeks allikateks on maks, sooled, pärm, munakollane, mais, kaunviljad, pähklid, piim. Meie tavaline toit üldiselt vajalikku kogust biotiini ei sisalda, kuid teda toodetakse mingil määral ka soolestiku mikrofloora poolt.

Biotiini sisaldus 100g toiduaines: