Vitamiin A
Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta-karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud. Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni.
Vitamiin A tähtsus:
- vajalik kasvuks ning organismi kudede taastootmiseks,
- vajalik, et hoida nahk sile, pehme ning haigustevaba,
- limaskestade kaitse infektsioonide eest,
- kaitse õhus esinevate saasteainete vastu olles antioksüdandiks,
- osaleb silmades nägemispurpuri ehk rodopsiini moodustumises,
- aitab kanapimeduse ning kehva nägemise puhul,
- vajalik luudele ning hammastele, vereloomele,
- stimuleerib valkude sünteesi,
- osaleb kolesterooli ainevahetuses, muutes viimase suguhormoonideks,
- ergutab maomahlade sekretsiooni, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks,
- aitab tunduvalt suurendada ribonukleiinhappe (RNA) tootmist,
- ß-karotiinirikas toit vähendab riski haigestuda kopsuvähki.
Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:
- kanapimedus, nägemisteravuse vähenemine, pisarate nappus,
- silmade läike kadumine, muutumine kuivaks ja põletikuliseks,
- odraivade teke, silma sarvkesta haavandid,
- suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele,
- kare, kuiv ja kestendav nahk, juuste läike kadumine, kõõm,
- nõrgenenud haistmine, vähenenud isu, kõhulahtisus,
- suurenenud väsimustunne, närvisüsteemi häired, kasvu pidurdumine,
- küünte muutumine haprateks, hammaste defektid,
- hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused,
- vitamiin C defitsiit.
Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu. On teada, et iga aasta jääb pimedaks üle 0,5 miljoni lapse, 70 % sellest on põhjustatud vitamiin A defitsiidist. Üle poole nendest pimedatest lastest sureb alatoitumuse ning sellega seotud haiguste tagajärjel.
Vitamiin A defitsiit võib ilmneda, kui teda ei saada piisavalt toiduga, kui organism pole võimeline teda absorbeerima või säilitama (näiteks haavandilise jämesoolepõletiku, maksatsirroosi, sapijuhade ummistuse korral), kui organismil esineb raskusi ß-karotiini muundamisel vitamiiniks A (näiteks suhkruhaiguse ja kilpnäärme alatalitluse korral) või kui ilmneb kiire vitamiini kaotus organismis (näiteks kopsupõletiku, kilpnäärme ületalitluse, kroonilise nefriidi, sarlakite ja mõnede hingamisteede haiguste korral).
Liigtarbimisel võivad tekkida:
- iiveldus, peapööritus, oksendamine, kõhulahtisus ja üldine uimasus,
- peavalud,
- kuiv ja sügelev nahk, nahalööve,
- veritsevad huuled,
- juuste väljalangemine,
- luude haprus, luuvalud,
- maksakahjustused,
- vere suurenenud lipiidide sisaldus,
- nägemise ähmanemine,
- kilpnäärme ületalitlus.
Tervisehäireid võivad põhjustada nii ühekordne ülemäärane vitamiini A annus kui ka vähesemääraline, kuid kestev liialdamine. Kui on kindlaks tehtud vitamiin A liigtarbimine, siis nähud kaovad mõni päev pärast seda, kui vitamiini tarvitamist on vähendatud. Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine.
Allikad
Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß-karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad).
Toiduained vitamiini A ligikaudse sisalduse järgi kahanevas järjekorras.doc (69 kB)