Vitamiin B12

Vitamiin B12 tähtsus:

• vajalik närvisüsteemi normaaseks funktsioneerimiseks,
• osaleb valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuses,
• tihedalt seotud nelja aminohappe, pantoteenhappe ning vitamiin C tegevusega organismis,
• parandab raua funktsioone organismis,
• aitab foolhapet koliini sünteesil,
• osaleb DNA ning RNA tootmisel,
• mõjutab erütrotsüütide moodustamist, ennetades seega aneemiat,
• oluline laste kasvamisel,
• vajalik kaltsiumi absorptsiooniks.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• närvisüsteemi talitluse muutused, närvilisus, väsimus, neuriit,
• nõrkus, raskused käimisel (jäsemete tõmblused) ja kõnelemisel (kokutamine), tasakaaluhäired,
• halb söögiisu, lastel kasvuraskused,
• menstruatsioonihäired,
• häired ajutegevuses sarnaselt skisofreeniale,
• aneemia.

Pikemaajalisel puudusel võib tekkida kehvveresus ja närvihäired. Noortel võib kaasa tuua kasvuhäireid. Vitamiin B12 defitsiidi tunnused võivad ilmneda alles 5-6 aasta pärast. Defitsiit võib esineda puuduliku absorptsiooni puhul ning taimetoitlastel. Kui vitamiin B12 defitsiit ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus.

Liigtarbimine

Toksilisi efekte vitamiin B12 puhul ei ole täheldatud isegi mitte suurte koguste tarbimise korral.

Allikad

Vitamiini B12 allikateks on maks, sooled, veri, neerud, taine loomaliha, kala, verivorst, austrid, munakollased, juust ja teised piimatooted. Lisaks toodetakse teda ka organismi mikrofloora poolt, kuid tema imendumine on aeglane.