Mangaan

Mangaani tähtsus:

• osaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel,
• mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd,
• on paljude fermentide aktivaator, loetakse antioksüdandiks,
• vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks,
• katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist,
• vajalik närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks,
• oluline skeleti arengule, vajalik suguhormoonide tootmiseks.

Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:

• peapööritus, tasakaaluhäired, krambid, halvatus, kuulmishäired, imikute pimedaks ja kurdiksjäämine,
• häired seedimises, kolesterooli ainevahetuses, menstruaaltsüklis.

Liigtarbimine

Toksilisust on täheldatud kaevuritel, kes on hinganud sisse mangaanirikast õhku ja joonud reostunud vett. Sümptomiteks on närvikahjustused, kalduvus skisofreeniale, Parkinsoni tõbi. Tavalise toitumise puhul mangaani toksilisust pole täheldatud. Mangaani liig võib talletuda maksas, kuid see ei ole tervisele ohtlik. Võib aga siiski välja viia mineraalainete omavahelise tasakaalu.

Allikad

Parimateks mangaani allikateks on pähklid, ananass ja ananassimahl, kaeratoidud, oad, riis, spinat, kartulid, täisteraleib. Mangaani praktiliselt ei leidu lihas, kanalihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, magustatud ja rafineeritud toiduainetes.

Mangaani sisaldus 100 grammis toiduaines: